Selgitustaotlustest – lisadega

Selgitustaotlustest – lisadega

Viimasel ajal on meedias palju poleemikat tekitanud nii Tootsi tuulepargi maade oksjonil taevani kerkinud hind, kui ka Aidu tuulepargi saaga. Väidetavalt rikkusid Aidu tuulepargi arendajad tuulegeneraatorit püstitades ehitusprojektis etteantud parameetreid. Kui nad oleks jäänud ehitusprojektis etteantud tuulegeneraatorite kõrguste ja labapikkuste juurde, siis oleks meie väike riik vene karu eest ülimalt kaitstud?

Aga samal ajal… Aga samal ajal, kui Vabariigi Valitsus otsustas kõrvaldada viimase takistuse Aidu tuulepargi rajamiseks ja kohustas Lüganuse valda karmi käsuga, et kaheksa aasta jooksul peab Aidu tuulepark olema valmis ehitatud, oli riik pannud seisma kõik ümberkaudsed tuuleparkide projektid, mis olid arendamisel tüki maad varem, kui kellelgi tekkis üldse mõte Aidus tuuleparki rajama hakata. Kõik need teised tuulepargid pidid otseselt takistama Kellavere õhuseireradari tööd, vaatamata sellele, et Kaitseministeerium oli nende tuuleparkide planeeringud ja mõningatel juhtudel ka ehitusprojektid eelnevalt juba kooskõlastanud.

Riik oli ju ise avatud energiaturu loomise initsiaator, kutsudes ja julgustades erainvestoreid investeerima ning tootma taastuvatest allikatest elektrienergiat. Selle asemel, et toetada ja kaasa aidata tuuleenergia sektori avalikku arendamist, hakati koheselt looma erainvestoritele kõikvõimalikke takistusi ja soosima ainult Eesti Energiat. Täna võib julgelt väita, et kui kõik planeeritud tuuleparkide projektid oleksid ausas konkurentsis ja vabaturu tingimustes realiseerunud, oleks põlevkivielektrile orienteeritud Eesti Energia äärmiselt keerulises majanduslikus olukorras. Ja ka elektrihind oleks oluliselt madalam.

Rahva seas oli vaja kujundada arusaamine, et pahad ettevõtjad tahavad taastuvatest allikatest toota elektrit ainult riiklike toetuste pärast, mis on oma olemuselt üdini vale. Ega siis ettevõtjad ise omale taastuvenergia tasu ei kehtestanud vaid ikka riik ja poliitikud, eelkõige Eesti Energiat silmas pidades. Tuulest toodetud elekter ei vaja avatud turutingimustel mingit toetust. Seda toetusraha vajab oma eksistentsi kindlustamiseks eelkõike Eesti Energia, kes üritab ka oksjonil omandatud Tootsi tuulepargis toodetud elektrihinnale seadusevastaselt taastuvenergia tasu välja petta. Ja Eesti Energia katusorganisatsiooniks on grupi korrumpeerunud poliitikute poolt välja valitud riigisaladust hoidev Kaitseministeerium. Mõned aastad tagasi loopis erainvestoritele kaikaid kodaratesse ka Keskkonnaministeerium, kuid peale pikki kohtuvaidlusi jäid ministeerium ja riik kaotajaks. Seega sobis konkurentsi torpedeerima kõige paremini kaitseministeerium, sest nemad ei pea ega kavatsegi avalikkusele midagi asjakohast põhjendada, kuna riigisaladus ja kokkulepped NATOga olevat ülimuslikud.

Riik tõi mängu terve rea riigisaladusega varjatud dokumente ja Kaitseministeeriumi ametnikud vassisid ja valetasid nagu oskasid, et varjata tegelikke keeldumise põhjuseid. Korduvalt sai pöördutud küsimustega ja koostööettepanekutega riigi poole, kuid sellest polnud mitte mingisugust abi. Kaitseministeeriumi esindajad mõnitasid ja parastasid, et ise olete süüdi, et ronisite sellesse valdkonda, kuhu teil pole asja. Oleks siis keegi oma arendamise käigus rikkunud mingeid riigi seadusi või teinud veel midagi hullemat! Kaugel sellest! Kõikide arendajate tegevus oli legaalne ja oleks andnud paljudele Ida-Virumaa inimestele leiva lauale ja eestimaalastele palju puhtama elukeskkonna ning odavama elektri. Oleks…

Ja kui saanuks kõik tuuleparkide arendused realiseeritud, ei ostaks me täna elektrit sisse välismaalt ning raha jääks riiki, mitte ei ujuks riigist välja. Me suutnuks ise elektrit eksportida. Aga see selleks.

Küsimus on palju proosalisem. Kuidas ikkagi Vabariigi Valitsus kohustas Lüganuse valda tuuleparki rajamist organiseerima, kui kõikidel teistel oli arendustegevused peatatud? Kes või mis oli see keegi, kellele riik tahtis Aidu tuulepargi projekti kätte mängida? Täna võime täie tõsidusega väita, et eks ikka riigile kuuluv äriühing, mis sai maksta rahva rahadega Tootsi tuulepargi hoonestusõiguste eest ühest taskust teise tõstetava ja seetõttu küll suure käibega, kuid ometi nullkasumlikkusega astronoomilise summa.

Et selles segases ja vastuolulises loos lõplikult selgust saada, saatis Eesti Ühistegevuse Liit Riigikantseleile selgitustaotluse Aidu tuulepargi hoonestusõiguste enampakkumise korraldamise kohta. Riigikantselei delegeeris selgitustaotlusele vastamise Kaitseministeeriumile.

Ma tean, et koolis kutsutakse lapsevanemad arenguvestlusele, et üheskoos klassijuhatajaga vaadata üle lapse vaimse arengu tulemused ja anda hinnang tema eakohastele oskustele. Üheks oluliseks küsimuseks on lapse võime mõista talle esitatavaid küsimusi ja neile ka adekvaatselt vastata. Ma ei ole päris kursis, mida tehakse tänapäeval nende lastega, kes ei saa aru näiteks tekstülesannetest ja jäävad oma arengus eakaaslastest oluliselt maha. Vanasti olid selliste õnnetukeste jaoks erikoolid ja lihtsustatud õppeprogrammid.

Loen mina Kaitseministeeriumi vastust selgitustaotlusele ja mind haarab õud. Jääb mulje, et kaitseministeeriumisse on tööle suunatud erikoolide kasvandikud, kes ei oska ka kõige lihtsamatele küsimustele vastata, ega saa aru esitatud küsimuste sisust ja mõttest! Ime, et sellised inimesed on üldse nii vanaks elanud ja ei ole üle tee minnes auto alla jäänud! Ja nüüd juhivad sellised vaimupuudega isikud Kaitseministeeriumi ja peaksid nagu tagama meie kõikide julgeoleku? Pole siis ime, et ostetakse suurtükkide pähe vanarauda, kõlbmatuid padruneid ja ei osata seda kurikuulsat Kellavere radarit tööle panna. NATO vihmavarju hoidmiseks ei ole ju ajusid vaja! Tundub käsitlematu ja suisa uskumatu, ning sellepärast avalikustan ma Riigikantseleile esitatud selgitustaotluse, Kaitseministeeriumi ametnike vastuse ja uue selgitustaotluse – seekord otse kaitseministeeriumile. Lugege ja mõelge, kuhu me oma ligemese armastuse ja demokraatiaga jõudnud oleme! Ja küsige enestelt, kas tegu on ikkagi purulollide ametnikega või pahatahtlike lurjustega kellega peaksid palehigis tegelema õiguskaitseorganid. Peaksid – kuid hunt hunti ei murra…

Lisad: